Eesti poliitiline areng sajandivahetusel
tselluloosivabrik. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, selle vastu astusid välja
rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ja kutsudes inimesi üles jääma
kodumaale. See tekitas probleeme vene ametnikega.
Sõjavägi Eestis. Juba enne sõja puhkemist otsustati muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku
tegevusbaasiks. Tehti tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Kindlustused paiknesid
lahe saartel ja rannikul. Garnisonina paigutati Tallinnasse 30 000 maaväelast ning 20 000
madrust. Intensiivseid kindlustustöid teostati ka Lääne-Eesti saartel ja rannikul. Lahingute
kandumisel Riia alla muutus Eesti rindelähedaseks tagalaks. Siin paiknesid reservid, tekitati
uusi väeosasid. Suurimad garnisonid paiknesid Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus. 1917 aasta
alguses ületas Eestis paiknevate Vene sõjavägede arvukus 100 000 piiri.
Eestlased sõjaväes