Keskaegne Liivimaa
Vlitsejatel oli
võimalik makes nõuda vaid siis, kui neil oli eelnevalt kokkulepe ja
vastutasuks privilege annetadades. Kokkuleppimiseks kutsuti kokku
maahärrade ja seisuste esindajate nõupidamisi või Inglise
parlament. Korrapärasrlt hakati maapäevadele kogunema 15.sajandi
teisest veerandist. Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja
ordumeister ühiselt. Tavalisel toimus see Valga alevis. 1435. Aastal
mainiti esmakordselt maahärrade kõrval ka Liivimaa seisusi, mis pidi
garnateerima rahu kogu maal ja tülide lahendamise läbirääkimiste
teel. Maapäevade korraldamine ei tähendanud siiski Liivimaa
poliitilist ühendamist. Maapäevadel osalesid aadlikud, ordud,
linnad(kaupmehed) ja vaimulikud.
Jüriöö ülestõus – 1343-1345
Liivimaa inimesed:
1200. aastal elas eestis umbes 100 000-200 000 inimest. 1550.
Aasta paiku umbes 250 000 – 300 000 inimest. Rahvaarv kasvas
tänu loomulikule iibele. Rajati uusi talusid, harit maad, asustati