partiisse sekkuma ja ajaületuse fikseerima, kui ta seda näeb. Muidu satuks ta vastuollu artikliga 13.1. Art. 6.11 vihjab sellele, et kõigele vaatamata võime ikkagi keset vooru avastada (mida varem, seda parem), et mingi kell ei käi või käib halvasti. Kell tuleks nüüd asendada ja näidud korrigeerida, kuidas aga seda teha, piirdub koodeks viitega “paremale äranägemisele”. Olgu siis järgnevad lõigud teatud orientiiriks selle äranägemise kujundamisel. Garkunov ja Zrazevski (1959) soovitavad orienteeruda mängijale, kes esimesena teatas kella defektist. Kui taotluse kontrollimisel saab kinnituse selle õigsus, tuleb vastase ajale liita see, mis kellad seisnud on. Vastaselt polevat mõtet küsida, sest tema pole ju midagi taotlenud. Enne kellade korrrigeerimist tuleks muidugi öelda, mis ajendas kohtunikku nii toimima. Karahhan (1966) soovitab jätkata mängu endiste näitudega, NSVL koodeks (1976)
(täiendakse lähiajal) 74 Soovitatav kirjandus 1. I. Kleis Triboloogia lühikursus Tallinn 1996 2. P.Kulu, J.Kübarsepp, A.Laansoo, J.Pirso. L.Valdma. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia II Metallide tehnoloogia 2. TTÜ kirjastus. Tallinn 2001 3.A.D. Sarkar. Friction and wear. Academic Press. 1980 4. G.W. Stachowiak, A.W. Batchelor. Engineering Tribology. (Tribology series, 24) Elsevier, 1993 D.N. Garkunov. Tribotehnika M. Masinostroenie, 1985 (vene keeles) 75
annaabi.ee 
