Itaalia referaat
1953
valiti ta Saadikutekotta ja erakonna juhatusse. Ta juhtis erakonna Lõuna-Itaalia komisjoni,
19661969 erakonna keskbürood, hiljem vastutas erakonna majanduspoliitika ja välissuhete
eest.
1970. aastate keskel kutsuti Napolitano Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti
külalisõppejõuks, ent USAei andnud talle kui aktiivsele kommunistile viisat. Tänu presidendi
Giulio Andreotti toetusele ja heale läbisaamisele USA suursaadiku Richard Gardneriga sai ta
1980. aastate keskel USA viisa ning sellest ajast on ta korduvalt USA-s käinud, sealhulgas
mitmes ülikoolis külalisõppejõuna.
Pärast IKP laialisaatmist 1991 kuulub ta sotsiaaldemokraatlikusse Vasakdemokraatlikusse
Parteisse, mis 1998. aastal reorganiseeriti Vasakdemokraatideks.
19921994 oli ta Saadikutekoja eesistuja. 19961998 oli ta Itaalia esimene kommunistist
siseminister, 19992004 Europarlamendi saadik. Oktoobris 2005 nimetati ta eluaegseks
senaatoriks.