Keskaegsed võitlustehnikad
meenutasid juba rohkem rapiire kuid omasid ikka veel suut kaalu. 15. sajandi lõpus lõppenud Sajaaastase
sõja ajal alanud tulirelvadele üleminek, põhjustas organiseeritud jalaväe tähtsuse järsut kasvu ning
feodaalratsaväe hääbumist. Lisaks tulirelvadele soodustasid feodaal korra allakäiku kaubanduse areng,
kirikumõjuvõimu vähenemine, mis tingis varakapitalistliku ühiskonna kujunemist.
Relvadest
1) Mõõk
Mõõk koosneb terast käekaitsest ehk Gardast (kaitse-Garde; en Garde-kaitsma-pr.k.)
käepidemest ja tasakaalu raskusest ehk ,,Õunast". Iga mõõk, et seda oleks võimalik käitleda on
tasakaalustatud nii et taskaalupunkt oleks võimalikult käekaitse ligidal. Selleks kasutatakse
tasakaaluraskust käepideme lõpus ehk eelmainitud ,,Õuna". Keskaegne mõõk on kaheteraline ning
ristikujulise Gardaga. Käepidet hoitakse rusikas(Hiljem, relva kaalu vähenedes pandi nimetissõrm
annaabi.ee 
