Keskaegsed võitlustehnikad
Relvadest
1) Mõõk
Mõõk koosneb terast käekaitsest ehk Gardast (kaitse-Garde; en Garde-kaitsma-pr.k.)
käepidemest ja tasakaalu raskusest ehk ,,Õunast". Iga mõõk, et seda oleks võimalik käitleda on
tasakaalustatud nii et taskaalupunkt oleks võimalikult käekaitse ligidal. Selleks kasutatakse
tasakaaluraskust käepideme lõpus ehk eelmainitud ,,Õuna". Keskaegne mõõk on kaheteraline ning
ristikujulise Gardaga. Käepidet hoitakse rusikas(Hiljem, relva kaalu vähenedes pandi nimetissõrm
rapiiril või pöial saablil käekaitse peale, tagamaks parema juhitavuse).Keskaegne mõõk on
põhiliselt raierelv, sest selle suure kaalu, ning kilbi kasutuse tõttu on torked suhteliselt
ebaefektiivsed. Mõõgad jagunevad ühekäe-, poolteisekäe ja kahekäemõõkadeks (Keskajal nende
eristamiseks kasutati lihtsaid termineid: väike, keskmine ja suur). Ühekäemõõk on põhiliselt
annaabi.ee 
