siiski alles I saj eKr. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Terrassi [medhi] eesmärgiks on pradaksina ("paremale"), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa kehandit nimetatakse kas anda ("muna") või garbha ("idu"). See tähistus viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa kehand tähistab maailma, universumi, mis vana mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk "kuldsest idust". Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne lisand harmika (seal hoiti reliikviaid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub mastjas teivas (jasti), mis kujutab endast tõenäoliselt maailmatelge
Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Parem on Sanchi stuupakompleks mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis ta alles I saj eKr. Stuupa terrassi, medhi, eesmärgiks on pradakšina (“paremale”), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa alust nimetatakse kas anda (“muna”) või garbha (“idu”). See viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa alus tähistab maailma, universumi, mis mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk ”kuldsest seemnest”. Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne harmika (seal hoiti reliikviaid. aardseid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub röngaste rida (jašti), mis kujutab endast maailmatelge. Yleval tipus on üks või enam päeva-varju (tšattra), mis algselt olid
annaabi.ee 
