Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektripliit, külmkapp, boiler), teisaldatavad (tolmuimeja, köögimasinad, õmblusmasin) või käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid.
soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. Eelsoojendus säästab autot ja juhti Esimesed tõsised külmad sunnivad autojuhte hommikuti end varem voodist üles ajama, sest enne sõidu alustamist kulub tunduvalt enam aega kui soojal ajal. Külmunud ukselukud, jäätunud aknad, külm mootor ja streikiv aku -- neist vaevadest võib säästa autojuhti vaid soe garaazh või eelsoojendussüsteem. Talvehädade loetelu pikk Talvehommikul külma autosse istumine võib tunduda küll reibastav kuid külmetav juht pole liikluses piisavalt tähelepanelik. Autosoojendus hakkab sooja puhuma alles mitmekilomeetrise sõidu järel. Sageli saavad selja-, kukla- ja lihasevalud alguse just külmas autos istumisest. Kuigi aknad võib jääst puhtaks kraapida, tekib sõitmahakkamisel akendele autosisese niiskuse tõttu jääkirme, mis takistab nähtavust
annaabi.ee 
