India vabariik
3000 aasta eest oli kogu praegune India
asustatud, ürgmaastikud aga kaotanud oma algse ilme. Nüüdisaegses taimkattes on valdavad
savannid, kuivalembesed hõrendikud ja heitlehised metsad. Riigi loodeosas levivad kõrbed ja
poolkõrbed. Niisketele tuultele avatud mäestikunõlvadel on igihaljaid metsi. Pinnamoelt
jaguneb India kolmeks osaks: maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik, lõunaosas Hindustani
poolsaarel Dekkani kiltmaa ja nende vahel Induse-Ganese madalik.
Himaalaja maailma kõrgeim mäestik piirab Tiibeti kiltmaad lõunast 2500 km pikkuse
kaarena. Ta tekkis euraasia mandri all oleva laama äärealal kokkupõrkes Indoaustraalia
laamaga. Ka praegu esineb seal maavärinaid, mis ajuti põhjustavad katastroofe. Ulatuslikud
alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla, teravilja ja õlitaimi. India kliima on
põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India
annaabi.ee 
