Geneetika ajalugu.
järglased.
Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises
hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või
1:2:1.
Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja
kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga
gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva
genotüübiga sügooti kindlate sagedustega.
1900. aastal Mendeli seaduste taasavastamine kolme sõltumatu teadlase poolt- Hugo de Vries, Carl
Correns ja Eric von Tscermak-Seysenegg.
1910-1925- pärilikkuse kromosoomiteooria, T.H. Morgan.
1941. aastal avastati, et geen kodeerib valku
1944. aastal tõestas O. Avery, et pärilikkust kandev materjal on desoksüribonukleiinhape.
1953. aastal kirjeldasid J. D. Watson ja F. H. C