Helgi Sallo
Seal tutvus ta ka oma
tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi
Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi
Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema
esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huvi
inimese elukaare vastu, uuris ta paljude kuulsate inimeste biograafiaid. Eriksoni raamat
Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood
jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994.
Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu
teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus-
ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse
autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes.