Eesti kirjandus I, kordamine
Selts pidas silmas põhiliselt kahte
eesmärki: rahva minevikumälestuste kogumine, õpetliku kirjanduse
väljaandmine. 1843 valiti F ÕES presidendiks. 1842 sai TÜ eesti keele
lektoriks.
30ndate aastate lõpuks hakkas kirja panema Kalevipoja lugusid.
1849 aastal lõpetas arstitööga.
Valiti ka Soome kirjanduse seltsi auliikmeks.
Kirjanduslik kujunemine:
Suur osa antiikluulel, eriti Rooma kirjandus. Oli tuttav ka Goethe ja Schilleri
loominguga. Siis tõuseb huvi rahvaluule vastu. Tutvub Ganaderi Soome
mütoloogiaga ja kõigi nende huvide pinnalt sündisid 1838. Aastal tema
sulest muinaslood Kalevipojast. 1839. Aastal esitas ÕES koosolekul oma
muinaslood Kalevipojast ,,Sagen". Selles ettekandes fikseeritud oluline osa
hilmisemast Kalevipoja sünmustikust. Esitas Kalevipoja jumalikku päritolu
rahvusliku kangelasena.
Oli arvamusele, et Kalevipoja lugudest on võimalik luua eepos.
Muistendid ,,Emajõe sünd" ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik",
,,Vanemuise lahkumine" jt
annaabi.ee 
