lagunemise poolestusaeg on suhteliselt lühike ja mis kiirgavad mitte väga suure energiaga footoneid. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi isotoope (st aatommassi poolest erinevaid elemendi teisendeid): 18-F (fluor), 67-Ga (gallium), 99m-Tc (tehneetsium), 111-In (indium), 123-I (jood), 131-I (jood), 201-Tl (tallium) jt. Haiguste ravis rakendatakse suhteliselt pikema poolestusajaga isotoope, mis kiirgavad kõrge energiaga gammakvante (kvant tähendab jagamatut mikrohulka) ja/või korpuskulaarkiirgust: 32-P (fosfor), 60Co (koobalt), 68-Ga (gallium), 89-Sr (strontsium), 90-Y (ütrium), 153-Sm (samaarium), 186-Re (reenium) jt. Radioaktiivseid aatomeid kasutatakse meditsiinis kas suletud kiirgusallikatena (on välistatud nende sattumine ainevahetusprotsessidesse) või lahtiste kiirgusallikatena (eesmärgiks on aatomite lülitumine ainevahetusprotsessidesse iseseisvalt või vastava märkaine abil).
massiga võrdne. Neutrino neutriinod. Tekivad tuumareaktsioonides nõrga vastasmõju tulemusena. Elektronhaare Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks prootonitest elektroni ja muutub neutroniks. Tuumareaktsiooni ülejäänud energia eraldub gammakvandina. Aatomituuma lõhustumine Aatomituuma lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante. Tuumkütused v Tuumkütuseid kasutatakse näiteks allveelaevades või jäälõhkujates. v Selle teine nimetus on aatom- või tuumkütus ning seda kasutatakse tuumareaktorites energia saamiseks. v Tänapäeval saadakse energiat juhitava ahelreaktsiooninan toimuva tuumlõhustumise tulemusena. Tavalised tuumkütused on uraan (isotoop uraan235) ja plutoonium-239. v Tuumaühinemise kasutamise korral termotuumareaktorites on kütuseks