nimi oli kuni 1973. aastani Bathurst. Suurim linn on Serrekunda. Peamine keel on inglise, kuid räägitakse ka kohalikke keeli nagu mandingo, volofi ja fuli. Gambia rahvaarv on ca 1,7 miljonit, riigi pindala on 11 000 km 2 . 17. sajandi lõpul ja kogu 18. sajandi jooksul võitlesid Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel Gambias. Praegused piirid pandi kokku peale Suurbritannia-Prantsusmaa vahelist kokkulepet. Aastal 1888 sai Gambiast eraldiseisev Suurbritannia koloonia, 1889. aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas iseseisvuse 18. veebruaril 1965. aastal, riigikorraks sai konstitutsiooniline monarhia Riikide Ühenduse koosseisus. 24
Jacobi hiigel aegadel oli sõjalaevastik suurem kui prantslastel. Astus ka äbrisse, puhkenud Inglismaa kodussõjas toetas Stuarteid, kandis majanduslikku kahju, James I oli Jacobi ristiisa, teine oli hertsog jacob otsustas et ka kuramaal peavad olema meretagused kolooniad. 1651 ostis ta kohalikelt mustanahalistelt püha andrease saare, Gambia jõe kallastel 8 laoplatsi, nendes sai teoks kaubavahetus kohalike võimudega. Lasi ehitada saarele Jacobi fordi, ja saavutas sisuliselt monopoli. Gambiast veeti välja kulda, elevandiluud, väärispuitu, pärleid, odava hinnaga. 1652 Õnnestus jacobil omandada teinegi meretagune koloonia Tobago saar, Kariibi mere ääres oleva saarestikus oleva saarega. Euroopas oli et kolumbus avastas selle. Jacobi ajaks oli Topbago jagatud erinevate euroopa riikide vahel.Jacob ostis ühe tüki saarest inglaste käest, kuid ka tõrjus välja madalmaalased ja prantslased, rajati jacobi fort mis kontrollis saart ja tegevust, rajati
annaabi.ee 
