Faagiteraapia
viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015).
Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval
1896. aastal avastas Briti bakterioloog Ernest Hankin Indias Gangese ja Jumna jõgedest
tundmatu antibakteriaalse ühendi, mis kahandas bakterite Vibrio cholerae hulka jõevees ning mis
võis olla vastutav sealse koolera epideemia vähenemise eest. Sarnast fenomeni märkas kaks
aastat hiljem ka Venemaa bakterioloog Gamaleya, kui ta töötas Bacillus subtilis’ega. Mõlemad
mehed pidasid seda lihtsalt looduslikuks nähtuseks. Alles 1915. aastal pakkus bakterioloog
Frederick Twort välja erinevaid hüpoteese, mis sellist fenomeni võis põhjustada, sealhulgas
pakkus ta välja üheks põhjustajaks ka viiruse. Kahjuks jäi finantsiliste probleemide tõttu tema
edasine uurimine poolikuks. Kaks aastat hiljem avastas „ametlikult“ bakteriofaagid hoopis
Prantsuse-Kanada mikrobioloog Felix d’Herelle
annaabi.ee 
