On olemas isegi legend, et ta kandis taskus traadijuppi ja magnetit uurigute algusest lõpuni. Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu. On olemas kolm viisi kuidas kuidas magnetvälja abil elektrivoolu tekitada. Esiteks kui juhet pikki magneti harusid liigutada, näitab galvonomeeter voolu olemasolu juhtmes ja vool kestab seni, kuni juhe liigub. Teiseks tekib vool siis kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni ehk magnetit liigutatakse juhtme suhtes. Ehk magnetit tuleb liigutada nii, et juhe oleks kord magneti harude vahel, kord mitte. Kolmandaks tekib vool nii, kui juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas. Voolu ei tekki siis kui juhe on magneti harude vahel paigal või kui liigutada seda pooluste vahel risti magneti harudega
tootmine(malm+raud) 6.Osatähtus transpordil suur, sest toorainet ja valmistoodangut oli vaja vedada suurtes kogustes ja senised transpordivahendid seda ei võimaldanud. 1825-1. Raudteeliin Inglismaal, 1830ndad- tööstulikult oluliste raudteeliinide loomine. Aurulaevad pikkadeks reisideks kõlblik aurik Robert Fulton Bensiinimootor-G.Daimler Mootor, mille kütuseks sobib nafta Rudolf Diesel 7.Alessandro Volta- 1.elektripatarei Faraday-galvonomeeter, elektrigeneraator Joseph Henry- elektrimootor Morse- Morse telegraaf Bell telefon Edison-elektripirm Popov, Marconi-raadio Röntgen-röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele) 8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt 9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, sinna hakkas koonduma üha enam inimesi. Mindi tööle, võeti pered
annaabi.ee 
