nii, et valge rassi omad oleksid suuremad (nt. sakslaste koljumahtu taandab ta suuremaks ning mustadel väiksemaks) Peatüki lõpus jaotab Gould Mortoni enda tüssasaamis meetodid 4 erinevasse lõiku, seletades ära kõik vead mina Morton ise ei pannud tähele , kas siis tahtlikult või tahtmatult. Teine peatükk ,,Peade mõõtmine" Paul Bronca ja kranioloogia õitseaeg": Selles peatükis peatükis kirjutab autor esiteks väikseks vahepalaks räägib ta Francis Galtonist, kes oli kiindunud statistik. Ta kogus andmeid isegi igavlemise määra mõõtmiseks. Galton hiljem avas Rahvusvahelisel Näitusel oma laboratooriumi, kus inimesed said kolme penni eest testida ja mõõta, sealt tuli ka tema huvi koljude ja kehade mõõtmise vastu. Edasi võib lugeda Robert Bennett Bean´ist. Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest. Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi.
Palju spetsiifilisi tasemeid (nagu Spearmanil) Seitse grupifaktorit (üldisemad Thurstone’st) Pärilikkus ja keskkond - kõige üldisemad põhjused erinevustele vaimsetes võimetes. Aktiivne koosmõju: geenid suunavad arendavatele tegevustele Passiivne koosmõju: vanemate geenid suunavad keskkonna rikastamisele Reaktiivne koosmõju: geenidest mõjutatud käitumine põhjustab reaktsiooni keskkonnalt, mis mõjutab käitumist. Alates Galtonist lõputu nature vs. nurture debatt. Algul nature (Mendeli tööd), siis nurture (beiheiviorism), siis jälle nature (geneetika) jne. Hetkel nature? Siiski – intelligentsuse geeni pole leitud ja ilmselt ka ei leita. Järelikult ei saa omistada “olulisemat” mõju keskkonnale või pärilikkusele hoolimata nature domineerimisest eriti hilisemas eas. Grupierinevused.. Rassi mõiste on problemaatiline
annaabi.ee 
