Bütsantsi inimene
sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453.
Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma
iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud
protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute
võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja
galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid
pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja
loomvärdjad.
Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik. Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit
või hukkamine seadsid häiritud korra taas jalule ning taastasid selliste väärtuste jõu nagu
jumala kartlikkus ja leplikkus.
Ideaaliks oli mimes, eeskujude jäljendamine