Giovanni Boccaccio Dekameron
neiu tundis lõbu, et teda palutakse ning kaotas palju omatavalisest argusest ja häbelikkusest,
kuni nad lõpuks ühiselt rõõmusid hakkasid maitsma. See meeldis mõlemaile väga, et nad
isegi ei oodanud teise kutset, vaid olid valmis ise esimesena teist kutsuma. Nende rõõm
jätkus päevast päeva ja leek nende südames aina kasvas. Pasquino tahtis Simona viia aeda,
kus neil oleks mugavam ja julgem koos viibida. Simona rääkis isale, et läheb pattusid andeks
paluma San Gallosse, kuid kutsus sõbranna Lagina ja läks aeda, kus oli Pasquino oma
sõbra Stramba (Puccino). Stramba ja Lagina vahel algas värske armumäng nind Pasquino ja
Simona jätsid nad ühte aianurka ja ise läksid teisele poole, et anduda oma armurõõmudele.
Sinna kuhu nad läksid kasvas suur ja ilus salveipõõsas, mille kõrvale nad maha istusid ning
õhtuootest rääkisid. Selle peale võttis Pasquino põõsa küljest lehe ja hakkas sellega
annaabi.ee 
