Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga
aastal läbi, kuid järgnevalt
purustas ta Lõuna-Gallias läänegoodid, kes suundusid Ibeeriasse. Ta vallutas 486.
aastal viimase Rooma riigile kuulunud Gallia ala. Peale selle saavutas 496. aastal
võidu alemannide ja 507. aastal läänegootide üle ning ühendas oma võimu alla
peaaegu kogu Gallia. Ta tegi 509. aastal oma riigi pealinnaks Pariisi.
Chlodowech I võttis arvatavasti 496. aastal vastu ristiusu katoliku usu vormis,
mis soodustas galloromaanide ja frankide kokkusulamist ja tugevndas Chlodowech I
seisundit. On võimalik, et ta oli kristlane juba varem, aga see ei ole teada. Ristiusu
vastuvõtmine aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, sest nüüd sai ta rasketel
aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis see otsus
ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite burgundide ja läänegootide vastu.
Tema ajal kirjutati üles "saali õigus". Chlodowech korraldas ka kiriku reformi,