Joonis 2. Valgusdioodseade Valgusdioodid, mis on valmistatud mitmesugustest pooljuhtmaterjalidest, kiirgavad mitmesuguse värvusega valgust. Eri materjalid vabastavad eri lainepikkusega footoneid, mis on vastavalt nähtav valguse eri värvustega (joonis 3). 5 Joonis 3. Valge ja musta värvuse loomine Esimestes valgusdioodides kasutati niisuguseid pooljuhtmaterjale nagu galliumfosfiid (GaP), AIGaAs kolmikühend ja GaAsP kolmikühend. Need andsid kiirgust punasest kuni kollakasrohelise värvuseni. Praegu kasutatakse GaP, AIGaAs ja GaAsP ainult indikaatorvalgusdioodide valmistamiseks, kuna tugev vool, mis on vajalik kiirguse saamiseks, ja suur soojus, mis nendes materjalidest valmistatud valgusdioodide töötamise ajal eraldub, lühendab oluliselt nende kasutusaega. Valgustuseks mõeldud valgusdioodide tootmiseks kasutatakse uusi materjale, mis suudavad
Halogeenidega: Cl2 ja F2-ga toatemp-l Br2-ga juba -35ºC I2-ga kuumutamisel ( GalHal3 (jmt. halogeniidid, näit. GaI[GaIIIHal4] Ei reageeri H2, C, N2, Si ega B-ga Kõrgemal tº-l lõhustab metalle (jmt. materjale) tugevamini kui ükski teine sulatis; metallidega moodustab enamasti galliide (mõned neist on ülijuhid) + As → GaAs (galliumarseniid) – väga tähtis pooljuht + P → GaP (galliumfosfiid) - “ - + Sb → GaSb (galliumstibniid) – pooljuht Ga + NH3 → GaN (galliumnitriid) – valgusdioodides, teatud laserites jm. Reageerib ka S, Se ja Te-ga (→ sulfiidid, seleniid, telluriid) Vedelas Ga-s lahustuvad In, Sn, Zn, Al, Au, Ag, Cu. Toatemp-l vedelaid Ga-sulameid nim. gallaamideks. Sooladest on praktikas tähtsamad kloriid GaCl3 sulfaat Ga2(SO4)3 – esineb sageli kristallhüdraadina