27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima; 47) vöötsaba-vigle Limosa lapponica; 48) väikekoovitaja Numenius phaeopus; 49) suurkoovitaja Numenius arquata; 50) punajalg-tilder Tringa totanus; 51) heletilder Tringa nebularia; 52) mudatilder Tringa glareola; 53) veetallaja Phalaropus lobatus; 54) jõgitiir Sterna hirundo;
looduses ja 6 lindu zooparkides. Traplased (Otididae) on peamiselt levinud eeskätt Aafrikas ja mõningates Euroopa osades. 23 liiki. Vahemere aladel ja Aasias kuni Vaikse ookeanini, on tuntud suurtrapp (Otis tarda) - Euroopa kõige raskem lind. Veidi põhjapoolsema levilaga on välke'trapp (O. tetrax). Mõlemaid liike on eksikülalistena tabatud ka Eestis. Aafrika, India ja Austraalia kõige suurem ja ilusam traplane on hiidtrapp (Choriotis kori). Tait (Gallinula chloropus) elutseb mageveekogudel kõikidel mandritel peale Austraalia ja Uus-Meremaa. Lauk ehk vesikana (Fulica atra) Põhja Euroopa populatsioon rändab oktoobrikuus lõinasse ja naaseb pesitsuspaika aprillis. Põhja-Aafrikast läbi parasvöötme Euroopani, kuni Siberi idaosa, Jaapani, Hiina, Kagu-Aasia ja Indiani. Esineb samuti Uus-Guineal ja Austraalias. Väikehuigu leviala peamiselt Euroopa idapool, kohati ka Kesk-Euroopas. Aasias jäävad tema pesitsusalad läänepoolsematele aladele
annaabi.ee 
