Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. KELTIDE MUUSIKA Domineeriv on folk-rock muusika, mis on mõjutusi saanud Iirimaalt ja Sotimaalt. Iseloomulik tunnus on veel ka torupill. Ka galiitslased korraldavad sarnaseid üritusi nagu eestlased nt: nagu meil on öölaulupeod, folgid jms. Tänapäeval püsivad Galiitsia keldid tugevalt rahvusvahelisel keldi areenil. TANTSUD Muineira traditsiooniline tants ja muusika zanr, mida iseloomustab 6/8 taktimõõt, elavus, väljendusrikkus ja liikuvus. As Meigas e Os Celtas - Muiñeira dos Areeiras (video) Farruca Galiitsia regioonist alguse saanud 4/4 taktimõõdus, graatsiline tants, mis on kujunenud flamencost. Sisaldab kiireid
Hispaania paistab silma oma mitmekesisuse ning värvikuse poolest, selle paljutahulisusest annab tunnistust ka riigi jagunemine selgepiirilisteks provintsideks. Provintse on Hispaanias 17, igaühel neist on oma pealinn, lipp ja seadusandlus ning paljud hellitavad mõtet rääkida omaenda keeles. Igal piirkonnal on oma iseärasused ning nad kõik erinevad üksteisest, kas siis rohkemal või vähesemal määral. Kui juba Hispaanias elavad andaluuslased, aragoonlased, baskid, kastiillased ja galiitslased tunnevad end kõik erisugustena, siis veelgi suuremat erinevust tunnetavad nad enda ja võõramaalaste vahel. Sellega nende rahvuslus ka piirdub. Nad pole patrioodid. Selge on see, et hispaanlane ja põhjamaalane tajuvad maailma sootuks erinevalt. Nende käsitused ja tõekspidamised on üsna erinevad. Hispaanlastega suheldes tuleb kõrvale heita jahedad suhtlemistavad, unustada ajapiirangud ning üleüldse end lõdvaks lasta, kuid tuleb
annaabi.ee 
