Argentiina vabariik
pamparohi. Kõrreliste liike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega
kõrrelised kuuluvad meile tuttavatesse perekondadesse, nagu aruhein, nurmikas ja luste.
Kõrreliste seas leidub palju Eestis tundmatuid taimi; on korvõielisi, liblikõielisi. Tunneme ära
mõned bromeelialised ja paarkolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud
kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsi. Kuigi looduslikku
pampataimestikku on alles väga vähe, ei ole selle kaitseks loodud veel ühtegi kaitseala.
Sisemaale jäävad pampa kesk ja lääneosa on oluliselt kuivemad. Andide mäestik peab kinni
enamiku Vaikse ookeani poolt tulevast niiskusest. Valdavad edelatuuled (Pampiana) on
jahedad ja kuivad. Siinsed ulatuslikud kuivad rohumaad ja poolkõrbed on karjamaadena
kasutusel suhteliselt lühikest aega: ulatuslikum karjakasvatus algas siin alles 120150 aastat
tagasi