V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Kogu loo moraal on see, et ihu kiusatused on jõledad ja viivad hukatusse. Ei maksa
heita pilku naabri naisele, kui palju selle ilu meid ka ei koditaks. Ihupatt on väga riivatu asi.
Abielurikkumine aga on uudishimu teise armuelu vastu. Kuulake, kära läheb seal
suuremaks.»
Kära Jumalaema kiriku ümbruses kasvas tõepoolest. Küllalt selgesti võis kuulda
võiduhüüdeid. Sajad tunglad, mis sõjameeste kiivreid sädelema panid, levisid äkki kiriku
kohal ülevalt alla, paistes tornidelt, galeriidelt, alussammastelt. Need tunglad nagu otsisid
kedagi; peagi jõudsid kaugemadki hüüded selgesti põgenejateni: «Mustlastüdruk! Nõid!
Võlla!»
Õnnetu tütarlaps langetas pea kätele, tundmatu mees aga hakkas hirmsa hooga kalda poole
sõudma. Filosoof aga andus mõtisklustele. Ta surus kitse enda vastu ja nihkus
mustlastüdrukust tasakesi eemale, kes talle ikka ligemale liibus nagu ainsale järelejäänud
kaitsjale.
Ilmselt vaevas Gringoire'i nõutus