Islami meditsiin keskajal
al-Majusi tõestas, et emakakontraktsioonid on sünnituse põhjustajad. Ka Al-Zahrawi tegi
obsteetrika valdkonnas mitmeid avastusi. Ta esimesena võttis kasutusele episiotoomia
meetodi ja lõi selleks ka vastavad kirurgilised instrumendid. Islami arstide töödes on detailselt
kirjeldatud ka keisrilõikeid.
Embrüoloogia algeid on juba varastes islami tekstides k.a Koraanis. Ibn al-Nafis kritiseeris
mitmeid eelnevaid selle valdkonna seletusi, mis pärinesid Aristoteleselt, Galenilt ja
Avicennalt. Nimelt ta uskus, et mehe ja naise seeme segunevad ja tekib segunenud aine, mis
on teatud iseloomuga, seejärel jumal annab sellele ainele hinge ja aine muutub embrüoks ning
hakkab arenema.
Farmaatsia valdkonnas on üks esimesi sellega tegelenud ja selle kohta kirjutanud moslemi
arste al-Kindi. Oma selle valdkonna suurimas töös ,,De Gradibus" tõi ta välja matemaatika
rakendamise kasulikkust meditsiinis ja eriti farmakoloogias. Temast algas matemaatilise