Meditsiiniajaloo konspekt
Polüfarmaatsia koolkonda esindas ka Galenos,
kes, eeldades teatava elujõu olemasolu looduses, uskus seda olevat ka ravimeis. Tema arvates
oli taimedes nii kasulikke (ravi vaatevinklist) kui kahjulikke aineid, ta püüdis kasulikud
(toimeained) taimest eraldada. Selleks kasutati pressimist või leotamist ja keetmist. Ravis
kasutas galeeniline koolkond (mis lähtus humoraalteooriast) vastandite printsiipi (contraria
contrariis). Koolkond eelistas taimseid vahendeid, neid tuntakse galeenikalide nime all.
Märkimisväärselt panustas farmaatsia arengusse keskaegne araabia-islami teadus (alkeemia).
Tegemist oli tsivilisatsiooniga, kus sisuliselt tekkis kaasaegne keemia. Araablased võtsid
kasutusele destilleerimise, seega ka alkoholi. Araabia alkeemikud (tuntuim tegelane ilmselt
Jabir ibn Hayyan, kes elas 10. sajandil) võtsid kasutusele ka filtreerimise, kristalliseerimise ja
sublimeerimise.13 Araablased andsid nimed mõistetele nagu alkohol, suhkur, siirup, leelis jne,
annaabi.ee 
