Valle-Inclani kirjanduslik stiil
teda üldmulje ja stiil. On öeldud, et eelkõige oli ta poeet, isegi proosat kirjutades ning mõned
kriitikud peavad teda juhtivaks romaanikirjanikuks hispaania modernismis. Iroonia on
algusest peale läbivaim joon tema teostes.
Kirjanik on pärit Galiciast ning uue sajandi esikümnes ilmestavad mitmeid tema teoseid
galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid"
iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse
stroofiga.
Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin,
kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi
lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat.
Valle-Inlán lõi 1920. aastail uue kirjandusliku stiili, esperpento (,,ehmatis"), sõna
väljendamaks absurdsust, ektravagantset ja groteski. Esperpento algtähendus on
hernehirmutis, inetu ja pentsik ese või olend, ka totrus, absurd