i (1 + i ) n Ca = C K + CJ = α CK + C j (3.13) (1 + i ) n − 1 Aastased jooksevkulud e tegevuskulud C j koosnevad käidu- ja hoolde- kuludest C H ning energiakadude maksumusest CW C j = C H + CW (3.14) Kui valemis (3.13) võtta arvesse ainult täiendava reaktiivvõimsuse allika pai- galdamisega seotud kulud ja lugeda kompensaatori paigaldamisega seotud in- vesteeringu võrdeliseks ( k 0 ) tema võimsusega QK , mis näiteks kondensaator- patareide puhul vastab üsna hästi tegelikkusele, siis saab valemi esitada kujul [ C a = α k 0 Q K + C H + (∆P2 τ 2Q − ∆P1 τ1Q )+ ∆W K β ] (3.15) kus ∆P1 , ∆P2 , τ1Q , τ 2Q – tippkoormusele vastavad võrgu aktiivvõimsus-
Vaatamata sidur ilingi põhja vajutamisele lülitub käik ragi- naga ja masin püüab kõhe liikuma hakata. Põhjused võivad siin olla järgmised. 1. Sidurilingi liigne vabakäik, mistõttu sidurikettad ei vabane täielikult vedrude survest ja sidur jääb vedama. See tekib kas kulumisest või ebaõigest reguleerimisest. 2. Trossi katkemine või selle otsaku lahtitulek. -Rike on hõlpsati märgatav ja see kõrvaldatakse kas uue trossi pai galdamisega või otsaku kinnijootmisega (vt. joon. 146). 3. Siduriketaste kõverdumine, mis tekib kuumenemisest siduri pikemaajalisel libisemisel. Kõverdunud kettaid ei saa taastada, nad asendatakse uutega. 4. Sidurivedrude ebaühtlane pingus, mistõttu surveketas eemaldub lahutamisel vildakalt. Viga kõrvaldatakse kas vedrude pinguse reguleerimisega või nende väljavaheta misega. (polti)
annaabi.ee 
