A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kuulis seda esikusse.
Ta juhatati sisse.
«Ma ei ole kellegi jaoks kodus,» ütles mileedi, «kas kuulete, mitte kellegi jaoks.»
Teener väljus.
D'Artagnan heitis mileedile uudishimuliku pilgu: ta oli kahvatu, ta silmad olid
väsinud kas pisaraist või unetusest.
Tulede arvu oli ettekavatsetult vähendatud, kuid siiski ei suutnud noor naine peita
palaviku jälgi, mis oli teda kurnanud juba kaks päeva.
D'Artagnan lähenes talle oma tavalise galantsusega. Mileedi pidi ülimalt pingutama,
et teda lahkelt tervitada, kuid naeratus ei suutnud varjata ta erutatud ilmet.
D'Artagnani küsimusele tema tervise kohta vastas mileedi:
«Halb, väga halb!»
«Kuid sel juhul olen ma lihtsalt pealetükkiv,» ütles d'Artagnan. «Te vajate kahtlemata
puhkust ja mä lahkun.»
«Ei, mitte sugugi,» ütles mileedi, «vastupidi, jääge, härra d'Artagnan, teie meeldiv
seltskond lahutab mu meelt.»
annaabi.ee 
