A.dumas Kolm musketäri terve raamat
olnud ta veel eesmärgile jõudnud: jäi veel eeskoda ja ootetuba.
Eeskojas ei mängitud enam, seal jutustati lugusid naistest, kuna ootetoas kõneldi
õukonnasündmustest. Eeskojas d'Artagnan punastas, ootetoas läbis teda värin. Tema erk
seiklejafantaasia, mis ta Gascogne'is muutis kardetavaks toatüdrukutele ja mõnikord isegi
noortele aadlidaamidele, polnud iialgi, isegi mitte palaviKunoos, soninud pooltestki
imepärastest armulugudest ja galantsetest seiklustest, millest siin kõneldi ühenduses
kõige tuntumate nimedega ja peenemaidki üksikasju varjamata. Kui eeskojas oli
sokeeritud tema sündsustunne, siis ootetoas sai tugevasti kannatada tema lugupidamine
kardinali vastu. Oma suureks üllatuseks kuulis d'Artagnan, kuidas seal avalikult
kritiseeriti poliitikat, mis kogu Euroopat hoidis hirmu all; samuti arvustati siin kardinali
eraelu, millesse tungimise pärast paljud kõrged ja võimsad isandad olid karistada saanud:
annaabi.ee 
