Metallid
Uut metalli püüdis
töödelda Aleksandr Arhipov, kes valmistas plaatinast sõrmuse ja teelusika, mis
saadeti kingituseks tsaar Aleksander I-le. Katsetamisel täheldas Arhipov, et plaatina
soolad liituvad kergesti klaasi ja portselaniga, võimaldades neile teha ilustusi.
Arhipov töötas välja meeldiva roosaka värvusega uraalimetalli (75 %Pt, 25 %Cu),
mis on ilusam puhtast plaatinast. See sulam on hästi poleeritav ning leidis kasutamist
galanteriiesemete valmistamisel. Sulatades plaatinat rauaga, sai Arhipov suure
kõvadusega terase, millega võis lõigata klaasi. Sellest kirjutati:"...kriimustas klaasi ja
lõikas rauda nagu tina." Sulamist soovitati toota habemenuge.
Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina
koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest
isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina
annaabi.ee 
