Eksami kordamisküsimuste vastused
Puistutest on tüüpilised kaasikud ja sanglepikud, kuivendatud kohtades ka
kuusikud. Boniteet ulatub kuni III-ni. Alusmets on hõre kuni keskmine, sageli kasvavad
h. pihlakas, h. vaarikas, h. toomingas, mage sõstar jne.
Alustaimestikus domineerivad angervaksa kasvukohatüübi taimed, h. angervaks,
ojamõõl, h. metsvits (Lysimachia vulgaris), soomadar, ussilill jt. kõrval tarnad (sõrm-,
tupp- hirsstarn) ja kõrrelised (soo-, jänes- ja püstkastik (Galamagrostis stricta), luht-
kastevars jt. Samblarinne tagasihoidlik, tüviksammal, soovildik, teravtipp, tähtsamblad.
Raiestikel suureneb märgatavalt kõrreliste ohtrus, rohkelt kasvab tarnu ja laialehiseid
rohttaimi. LU teke raskendatud, uueneb sanglepa või sookasega vegetatiivselt.
Kuivendatud osades võiks kultiveerida ka kuuske kuni 3000 tk -ha-le, samuti
sangleppa kuni 2500 taime ha-le.
Tr-an alltüüp on levinud saartel ja mandri lääneosas, moodustades kuni 4,9 %
kogu metsamaast.
23