Kosmilised kiired
määral kosmoselendureid ja nende aparatuuri. Need lõksupüütud osakesed on enamuses prootonid
ja elektronid. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd 100km kõrguselt, ekvaatoril umbes
1000km kõrguselt.[3]
Kuid siiski, kosmilisi kiiri on täheldatud palju suurema energiaga kui supernoova jäägid
suudavad genereerida ja see kust need ultra-kõrged energiad tulevad on siiani suur küsimus.
Võibolla need tulevad väljastpoolt Galaktikat, aktiivsetelt galaktilistelt tuumadelt, kvasaritelt (üliere
objekt meie universumi äärel, mis kiirgab suurel hulgal energiat) või radioaktiivsete kiirte
puhangust.[2]
4
Primaarkiirgus
Primaarkiirguse moodustavad peamiselt prootonid (u. 90%) ja alfaosakesed (u. 6%), vähem on
keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi esimese poole elementide aatomite tuumi, elektrone
ja positrone