triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja osakestevahelised põrked ülisagedased, mis takistas footonitel levida üle universumi. · Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini ta edasi liigub. Galaktikad · Enamik galaktikaid on elliptilised-kerakujulistest munakujulisteni. · Korrapäratuid galaktikaid on ainult mõni üksik, ülejäänud(Linnutee) on spiraalsed galaktikad. · Galaktikad moodustavad parvi, need omakorda koosnevad tuhandeist eri
proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30. suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole: Hubble'i teleskoobi pildil loendatakse ühel ruutkaareminutil üle 1500 galaktika ning ainult 3 (!) meie Galaktika tähte. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmiste järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas", 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande galaktikaparve, milledest suurimad sisaldavad üle 1000 galaktika; samuti ulatuslikke, kuni 100 Mpc läbimõõduga suhteliselt tühje piirkondi. See, kärge või pigem käsna meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. Vaadeldavat struktuuri iseloomustavate parameetrite kindlakstegemine on kaasaegse kosmoloogia üks populaarsemaid ülesandeid, mille täitmisel osalevad edukalt ka Eesti astronoomid. Galaktikaparved
nagu teadlased seda seni on ette kujutanud. Käesoleva aasta jaanuaris näiteks leiti galaktikatest koosnev superstruktuur palju varasemas Universumis, kui see peaks olema jõudnud tekkida. Hubble kosmoseteleskoobiga hiljuti tehtud Ultra Deep Field (Ülisügav Väli) uuring leidis varajases Univerumis liialt palju aktiivse tähetekkega galaktikaid, samas kui mõned miljardid aastad hiljem oli neid kahtlaselt vähe. ( 6 ) GALAKTIKAPARVED Meie Galaktika on galaktikaparve liige. Seda parve tuntakse Kohaliku Galaktikarühmana. Kohalikus Galaktikarühmas on veel üle kahekümne teise galaktika. Sinna kuuluvad spiraalsed, elliptilised ja korrapäratud galaktikad. Tuntakse ka paljusid teisi galaktikaparvi. Mõned neist sisaldavad ainult väheseid galaktikaid, teised jälle on palju suuremad. Üks suuremaid galaktikaparvi, milles on sadu liikmeid, asub Persuse tähtkujus. ( 2; lk.32 33 ) TÄHTKUJUD
kosmoseteleskoopi ning tundlikke kiirgusvastuvõtjaid, võib piirtähesuurust veelgi tõsta. 1995. a. Lõpus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30. suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmete järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas" 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande galaktikaparve, milledest suurimad sisaldavad üle 1000 galaktika; samuti ulatuslikke, kuni 100 Mpc läbimõõduga suhteliselt tühje piirkondi. See, kõrge või pigem käsna meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. Vaadeldavat struktuuri iseloomustavate parameetrite kindlakstegemine on tänapäeva kosmoloogia üks populaarsemaid ülesandeid, mille täitmisel osalevad edukalt ka Eesti astronoomid.
Võrreldes Linnuteega, ta on suurema tähtede arvu- ja läbimõõduga, aga väiksema massiga. Kolmas lähedalasuv galaktika on Linnuteest mitu korda väiksem Kolmnurga galaktika, M33. Ta on lähemal Andromeeda udukogule kui Linnuteele ja võib osutuda M31 kaaslaseks. Igaühel nendest galaktikatest on mitu kääbusgalaktikat-kaaslast. Koos ca 50 väikeste galaktikaga moodustavad need kolm suurt galaktikat nn Kohalikku Galaktikarühma gravitatsiooniliselt seotud galaktikaparve. 9 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29#P.C3.B6.C3.B6rlemine 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika 6. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 7. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith 8
annaabi.ee 
