Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kujundusest, stiliseeritud loomade ja inimfiguuridega. Keldi iiri kultuuris varaseima rahuliku kristianiseerumise toodud temaatika ja iidse omapära segunemine druiidi vaimsuse ümberkasvamine kristlikuks, ka segunevad
Seleukos kavatses tungida Euroopasse, kuid mõrvati 280. Mõne aasta pärast sõlmisid Makedoonia valitseja Antigonos Gonatas (Demetrios Poliorketese poeg) ja Aasia valitseja Antiochos (Seleukose poeg) lepingu, mis lõpetas diadohhide sõjad. 279 toimus ka galaatide (keltide) suur sissetung Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. Antigonos Gonatas tõrjus nad välja Kreekast ja Makedooniast ning Antiochos asustas osa neist Anatoolia sisealadel (Galaatiasse). Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias Agathoklese türannia 316 398 Agathokles oli madalat päritolu, kuid abielu teel rikastunud väepealik, kes palgasõdurite ja lihtrahva toel kukutas Sürakuusas kehtinud oligarhia ja haaras türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Vallutas kiiresti muud kreeka linnad Sitsiilias, ühendades seega suure osa saarest ühtseks riigiks. Järgnenud sõjas Kartaagoga sai algul
annaabi.ee 
