Näidendi „Kirsiaed“ probleemid on meie aja probleemid.
Arvan, et täpselt sellist
harimatut priiskavate eluviisidega inimest Ranevskaja sümboliseeribki.
Veel üks probleem, mis esineb ka tänapäeval ja mis on minu arvates mingil määral iseloomulik ka
eestlasele, on see, et tahetakse miskit, kuid ei olda selle nimel valmis pingutama või millestki muust
loobuma. Otsitakse kõige kergemat lahendust või mõeldakse, et kui ootame natuke, siis kõik saab
iseenesest korda. Näiteks Gajevi ainus plaan, kuidas kirsiaeda päästa, oli laenata raha rikkalt tädilt.
Väga kerge lahendus, mitte midagi ei pea ise tegema. Kuid sellega makstakse üks võlg ära, aga siis
ollakse tädile ikka võlgu. Kuna nad ei olnud keegi valmis seal vaeva nägema ja mõtlema reaalset
lahendust välja, jäid nad oma mõisast ilma. Lopahhin tegi mõtlemise nende eest ning see tõi talle
kasu.
Olles ise kunagi vaesust tundnud ning pere rahaasjad enda kanda võtnud, on Tšehhov minu
annaabi.ee 
