Muistne vabadusvõitlus
Riia rajamine tõi kasu mõlemale poolele ja
mahud ei olnud ka väga koormavad.
Latgalite alistamine
Võtsid ristiusu vastu 1208. aastal. Lootsid samuti sakslastest sõjalist abi naabrite vastu. Hakkasid osalema arvukates estisse tehtud retkedes.
Eestlaste alistamine
1208 jõudsid esimesed sõjaretked Ugandisse ja Sakalasse. Edu oli vahelduv.
1210 eestlased asusid piirama Mõõgavendade ordu tugipunkti Võnnus (Césis). Sakslaste aviväe saabumisel taganetti Koiva ((Gaeya) lisajõe Ümera (Jumara) äärde
metsa. Sealt tungiti ootamatu rünnakuga sakslastele kallale ja võideti lahing (Ümera lahing)
1211 sakslased piirasid 5 päeva Viljandi linnust. 6ndal päeval andsid eestlased alla ja lasid ennast ristida. Lisaks pidid vanemad andma oma pojad pantvangi.
1212 probleemideks kujuneisd ka suhted idanaabritega, kes tegid eestisse samuti sõjaretki. Sakslaste ja eestlaste kurnatus ning katku puhkemine viis Toreida vaherahu