Euroopa
settekivimitest. Bodeni järvest Como järveni ulatub põhja-lõunasuunaline
sügav org, mis jagab mäestiku kõrgemaks lääne- ja madalamaks idaosaks.
Alpide kõrgeim tipp on Mont Blanc (4807 m) Prantsusmaa ja Itaalia piiril.
(17 lk 234)
Alpide nõlvult saab alguse energiarohkeid jõgesid: Rein, Po, Doonau, Rhone
jne. Mäestiku põhja- ja lõunajalamil paiknevad Euroopa suurimaid järvi Genf, Gadra,
Bodeni, Como jm. (27 lk 157)
Kuna Alpid tõkestavad merelisi lääne- ja jahedaid põhjatuuli, on nende
läänenõlvadel kliima tunduvalt niiskem, idas kuivem ja lõunas soojem. Läänenõlvadel
20
sajab mõnel pool üle 2000 mm aastas, mäestiku kuivemates orgudes vaid 500 600
mm aastas. (17 lk 235)
Alpide jalamil laiuvad leht- ja segametsad tamme, pöögi, pihlaka ja
mägivahtraga