moodustumisel. Antud nähtus on tingitud F- (ioonraadius 1,23-1,36Å) ja OH- (ioonraadius 1,37-1,40Å) väga sarnastest ioonraadiustest. Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks graniidis) esineb fluor peamiselt vilgu, küünekivi ja fluoriidi osana. Segunenud moondekivimites leiduvad graniitsed ning pegmatiitsed maagisooned on ühed suurimad fluori leiukohad maakoores. Tavaliselt sisaldavad graniidid fluori 0,05-0,14%, teistes tard- ja moondekivimites leidub seda vähem, 0,01-0,05%. Enamasti on moondekivimid
gneissides. 38. Amfiboolid, pürokseenid ja oliviin. Amfibool on oluline kivimeid moodustav mineraal (sisaldus maakoores on 8%). Roheka kuni musta värvusega. Läbikumav kuni läbipaistmatu. Läige klaasjas või rasvane. Murdepind karpjas. Amfiboolidest on sagedaseim küünekivi. Kiudseid amfiboolide erimeid nimetatakse asbestiks. Kõvadus 5 - 6,5 Pürokseenid ja amfiboolid moodustavad koos umbes 15% maakoorest. Nad on kõige tavalisemad mineraalid dioriidis, gabros. Pürokseenid on kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid. Augiit on laialdaselt levinud pürokseen, mida leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu gabro ja basalt. Augiidi kristallid on lühiprismalised, kaheksakandilise ristlõikega, rohekasmustad või pruunid. Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu värvus hele, hallikasroheline. Läige klaasjas. Esineb paljudes tard- ja moondekivimites
annaabi.ee 
