Ülejäänud peamised tardkivimeis esinevad elemendid on alumiinium, raud, kaltsium, magneesium, naatrium ja kaalium Mida suurem on räni ja hapniku e. ränidioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim (SiO 2 55- 65%). Happelised tardkivimid koosnevad peamiselt kvartsist, kaaliumpäevakivist, plagioklassist ja muskoviidist. Kõige levinumad happelised tardkivimid on graniidid. Kui ränidioksiidi sisaldus on alla ca 50%, siis tekivad aluselised kivimid (basalt, gabbro jt) Kiire jahtumise käigus tekivad väiksed kristallid, aeglase jahtumise käigus suured kristallid Tahked kivimid väliskeskkonnas murenevad murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist e. porsumist kui ka füüsikalist murenemist e. rabenemist. Füüsikaline murenemine: tuule, vee, jää, mehaanilise mõju toimel; keemiline
Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine sisalduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned) Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju(gabbro), või must(basalt). Ookeaniline maakoor. Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased. Subduktsioonivööndites. Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud. Heledad ja veidi punakad. Sisaldab kvartsi. Graniit. Mandriline maakoor. Mineraalide kristalliseerumine magmast. Mineraalid kristalliseeruvad siis kui magma üleküllastub kristalle moodustavatest elementidest. Temp ja rõhu alanemisel magma üleküllastub järjest enam ja polümeriseerub kristallideks.
annaabi.ee 
