Essee Rahutus ning pinged lavastuses „Hedda Gabler“
Kurjakuulutav klaverimäng annab publikule
koheselt aimu, et tegemist ei ole lõbusa komöödiaga. Pimedus, punakas valgusvihk,
halvaendeline muusika ning surnud lilled ja lehed laval on esimesteks märkideks, et algav
etendus on kurvatooniline ning nagu etenduse lõpus selgub, siis ka traagiline. Selliste märkide
kaudu saab etenduses luua erinevaid tähendusi, mis vaatajais varieeruvaid tundeid tekitavad.
Visuaalsed ning auditiivsed märgid on lavastuse juures väga olulised, seda ka ,,Hedda
Gabbleris". Need märgid loovad lavastusest ühtse terviku, ilma milleta mõjuks kogu etendus
kuiva ja emotsioonituna.
Kogu etenduse toimumispaigaks on üks ja sama ruum - Tesmanite elutuba. Valguse,
helide ning muusika abil luuakse keskkond, mis paneb vaataja unustama, et tegevuse paik ei
muutu. Kord domineerib seal ere hommikuvalgus ning vaikus, teinekord kumab läbi pilkava
pimeduse sinakas taevas, mille tumedust võimendavad ka sünged, peaaegu matuselaadsed
helid
annaabi.ee 
