Tiit Lauk humanitaar
Theodor Adornoga eesotsas kui ka silmapaistvad muusikud ning kriitikud Ernest Ansermet’st
12
ja Robert Goffinist alates. 5 Käesolevas uurimuses ongi džässi kui kultuurinähtuse üldisema
käsitluse ja varasema arengu küsimustes toetutud põhiliselt esimese valdkonna uurimustele
kui ilmselt kõige usaldusväärsematele allikatele (Feather 1960; Porter 1992; Gabbard 1995;
Berendt 1999; Strinati 2001).
Teise valdkonna vastu on suuremat huvi üles näidanud just väiksemate rahvuste, näiteks
Soome (Jalkanen 1989; Haavisto 2000) ja Rootsi (Bruér 1998) esindajad. Rootsi Džässi-
föderatsiooni egiidi all tegutseb ka rootsi džässiajaloo komisjon.
Eesti džässi ajalugu on eeltoodud ajaloolistel põhjustel küllaltki napilt uuritud, akadeemilisi
uurimusi pole ühtegi. Esimese teadaoleva töö (“Kergest muusikast Eestis”), kus käsitleti ka