Andurid
Tajuriks on lame või
spiraalne vedru 12, mis on tehtud kahest kokkujoodetavas erinevast metallist.
Temperatuuri muutusel erinevate materjalide pikkus muutub erinevalt, kutsudes esile
lameda vedru kõverdumise või spiraali keerdumise. Üks vedru ots on kinnitatud jäigalt,
vaba otsa liikumine on anduri väljundsignaaliks.
Puuduseks on mõõtmise suur ebatäpsus.
Termomanomeetrilised andurid on konstruktsioonilt sarnased vedelikanduritega.
Vedeliku asemel on süsteemis gaas (gaastermoandur) või mingi aur – vedelik (aur –
vedelikandur).
Aur – vedelikandurites süsteem täidetakse 2/3 ulatuses vedelikuga, mille
keemistemperatuur on alla mõõdetava, ülejäänud mahu täidab selle vedeliku aur.
Sõltuvalt mõõdetava temperatuuri diapasoonist kasutatakse :kloormetüüli, klooretüüli,
etüüleetrit, atsetooni, või benseeni. Rõhk antakse mõõteriistani või täiturseadmeni
kapillaartoru kaudu. Rõhukandjaks kapillaartorus on piiritus või glütseriini ja vee segu