„Reflections on the bull-slaying scene“ – John R. Hinnells
17 Kindlasti ohverdati haoma taime mahla ja osi,
kuid tänapäevani säilinud komme lisada ohvrile valge veise karvu, viitab loomohvri
võimalikkusele. Kuigi zoroatrsim keelab loomade piinamise, olid loomohvrid ilmselt
sagedased, sest kodulooma rituaalset tapmist peeti tema hinge puhastava ja vabastava
eesmärgiga rituaaliks. Veisel, lehmal või pullil oli zoroatrismis oluline tähendus, sellest annab
aimu fakt, et kõiki loomohvreid tähistati sõnaga gaaspenta, mis tulenes veist või lehma
tähistavast sõnast gaos või gav.18 Ilmselt on siin oma mõjud ka india usunditel, milles
teatavasti veised on eriliselt pühad loomad.
Veel tuleks mainida Mithragán'e, Mithra auks toimunud pidustusi, mille traditsioonid on
säilinud tänapäevani üksikutes eraldatumates Iraani külades. Kuigi pidustused on kirjeldatud
zoroatristide vaatenurgast, on tegemist siiski zoroatristlikkust traditsioonist puutamata
religioosse nähtusega
annaabi.ee 
