( JOONIS ERALDI) E(Põhinivoo) (all noolekese juures peab see olema) Vasakul energia neeldumine aatomi poolt,millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energiavoole aatom on ergastatud olekus. Juba 10 astmel -8 sek pärast langeb aatom tagasi madalamale energiavoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine. 3. Laetud osakeste jälg imise ja regitreerimise meetodid: 1)Geiger-Mülleri loendur: gaaslahendusloenduri põhiosaks on silindriline toru, mille telgjoont mööda kulgeb peenike metallniit. Niit ja toru on teineteisest isoleeritud. Toru on täidetud gaaside seguga,nt argooniga, milles on lisandina metüülpiirituse auru. Gaasi rõhk torus on u 0,1 atmosfääri.ioniseerivate osakeste regitreerimiseks rakendatakseloenduritoru kesta ja niidi vahele kõrge alalispinge.vooluallikas ühendatakse nii, et niit oleks anoodiks ja kest katoodiks. Läbi toru lendav kiire laetud osake
Seal alustas ta ka radioaktiivsuse uurimist ning avastas - ja - kiirguse . 1898.a.siirdus E.Rutherford Montreali, kus temast sai Mc Hilli ülikooli professor, Kanadas jätkas ta radioaktiivsuse uurimist, lõi aatomite radioaktiivse lagunemise teooria ning hakkas uurima - osakese hajumist aines. 1903.a.valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. 1907.a. pöördus ta tagasi Inglismaale, kus temast sai Manchesteri ülikooli professor ning kus ta koos H . Geigeriga konstrueeris esimese gaaslahendusloenduri kiirguse registreerimiseks. 1908.a. omisteti E.R .- le Nobeli preemia keemiliste elementide radioaktiivse lagunemise ja nende keemiliste omaduste uurimise eest. 1919.a.sai temast Cambridge ülikooli professor ning kuulsa Cavendishi laboratooriumi direktor. Tema käe all kujunes välja terve füüsikute koolkond - N.Bohr, H.Geiger, E.Mardsen, P.Kapitsa jt. Cavendishi perioodil teostas ta esimese tehistuumareaktsiooni, muutes lammastiku
annaabi.ee 
