Dosimeetria
ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või
-kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse
neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel.
Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid.
Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka
gaaslahendusloendureid.
Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist
(5.joon.).
Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur
Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem.
Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel
detektoritel erinevad.
Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes
annaabi.ee 
