viimane üldse koondub. Ja nüüd jääb vaid üle planeedisüsteemi tekkimine füüsika valemite ning arvutusmasina abiga "maha mängida". 6 Päikest ümbritsev tolmu-gaasirõngas peab pöörlema: vastasel juhul ta polekski rõngas, vaid Päikest ümbritsev gaasipilv. Kujuteldav protosüsteem näeks välja järgmine: Päike koos teda ümbritseva gaaskettaga. Järgneb kettas oleva aine kogunemine planeetideks; viimane toimub kahes etapis: 1)Gaasi- tolmu eraldumine ja ringorbiitide teke on seotud asjaoluga, et tahketele osakestele (jää ja kivi) mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt. See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali
vaadeldav osake suudab külge tõmmata teisi osakesi) avaldub valemiga kus on osakese raadius, paokiirus osakese pinnal ning v osakeste suhteline kiirus. See valem paneb paika planeetide omavahelised kaugused ning määrab planeedisüsteemi kujunemise kiiruse. (1:50) 6 Joonis 2. Päike koos teda ümbritseva gaaskettaga Maa rühma planeedid tekkisid Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunesid ketta keskmisest osast, põhiliselt vesinikust ja heelimust. Planeetide kaaslased kujunesid koos planeetidega. Ketta väliosad on seni hajusas olekus. (2:50) Kui mingil põhjusel tekib lähestikku kaks enam-vähem võrdset protoplaneeti, võib nende ühinemisel kujunev keha liikuda suhteliselt piklikul orbiidil. Võib isegi juhtuda,