Konteinerveod
ehitamisel andsid võimaluse veeldatud gaase vedada ka ümbritsevast keskkonnast
madalamal temperatuuril. Madalamad veotemperatuurid võimaldasid madaldada rõhku
tankides ja vähendada tanki seinte paksust. Laevu, mis veavad veeldatud gaase sellise
tehnoloogiaga, nimetatakse osaliselt survestatud (semi-pressurised) tankidega laevadeks.
1963. a. ehitati esimene veeldatud metaani atmosfäärirõhu all vedav laev survestamata
tankidega (nonpressurised) gaasiveolaev. Selle tehnoloogia kasutamisel jahutatakse
metaani kuni temperatuurini 163 °C.
Tänapäeval veetakse meritsi umbes 150 miljonit tonni veeldatud gaase ja lähiaastatel on
ette näha veomahu pidevat suurenemist, sest gaasi kasutamine kütteks ja energia
tootmiseks reostab loodust tunduvalt vähem kui teised kütused.
Gaasiveolaevu erinevate veeldatud gaaside veoks on umbes 900. Sama jõudsalt, kui on
kasvanud gaasiveolaevade arv, on kasvanud ka nende mahutavus. Kui ühe esimese
annaabi.ee 
