0,g ja 0,õ põlemisgaasi ja välisõhu tihedus m3/kg 0ºC juures. Korstna tõmme on seda suurem, mida kõrgem on korsten ja põlemisgaasi temperatuur ning mida madalam on välisõhu temperatuur. Valemis esitatud rõhkude vahe paneb gaasi läbi katla liikuma või soodustab seda liikumist. Korstnale lisaks on katla puhul kasutusel veel suitsutõmbur ja õhuventilaator. Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab on enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all
0,g ja 0,õ põlemisgaasi ja välisõhu tihedus m3/kg 0ºC juures. Korstna tõmme on seda suurem, mida kõrgem on korsten ja põlemisgaasi temperatuur ning mida madalam on välisõhu temperatuur. Valemis esitatud rõhkude vahe paneb gaasi läbi katla liikuma või soodustab seda liikumist. Korstnale lisaks on katla puhul kasutusel veel suitsutõmbur ja õhuventilaator. Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all